Eesti inimarengu aruanne 2019/2020
Eessõna
Sissejuhatus
Põhisõnumid
Eesti on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 30. positsioonile, kuid jäänud sinna püsima
Eesti suurlinnastumist väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv: inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb
Eesti inimeste mitmepaiksus seob Tallinna maakondadega ja linnad küladega
Avalik arutelu loob parema elukeskkonna ja püüdleb ühismeelele
Ehituspärand ja loodusalad kultuuri osana tugevdavad Eesti inimeste keskkonnasuhet ja kodutunnet
Tulevikuvaade
Viidatud allikad
1
Eesti elukeskkondade mitmekesisus
Sissejuhatus
Põhisõnumid
Lähtekohad
Artiklite teemad
Eesti maailmas
Kuidas edasi?
Viidatud allikad
1.1
Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine
Rahvastiku vähenemine ja ränne linnaregioonidesse mõjutab maastikke
Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses
Linnade laialivalgumisega ühtlustub linna ja tagamaa ruumikasutus
Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest
Metsamaa pindala kasvab, kuid okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad
Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi
Väärtuslikud maastikud ja kaitsealad toetavad maastike üldilme säilimist
Kokkuvõte
Viidatud allikad
1.2
Keskuse ja ääremaa lõhe Eestis
Ääremaastumine on iseennast taastootev nõiaring
Maapiirkondade ja väikelinnade häbimärgistamine süvendab ääremaastumist
Konkurentsivõimele keskenduv regionaalpoliitika ei ole ääremaastumist vähendanud
Ääremaastaatus ja -kuvand piiravad koha konkurentsivõime kasvu
Kokkuvõte
Tänusõnad
Viidatud allikad
1.3
Planeerimisvabaduse võidukäik eeslinna-Eestis
Kuidas määratleda eeslinna?
Eeslinnas elab kümnendik Eesti rahvast
Eeslinnaasumeid iseloomustab katkendlik asustusstruktuur
Eeslinnamuster sünnib detailplaneeringute summas
Turujõud ja planeerimispoliitika väljenduvad kohaloomes
Kodulähedasi avalikke teenuseid ja avalikku ruumi eeslinnas napib
Kokkuvõte
Viidatud allikad
1.4
Nüüdisaegsed elamistingimused – kelle privileeg?
Tüüpiline eestimaalane elab tüüpkorteris, eluasemefond uueneb kiiremini pealinnaregioonis
Eluasemefondi seisukord on paranemas, kuid viletsamas seisus on maapiirkondade eluruumid
Majanduslik kindlustatus - võti elamistingimuste parandamiseks
Taasiseseisvumise järel oli eluasemekorraldus täielikult suunatud turupõhisele eluasemefondile
Avaliku sektori meetmeid on ajaga lisandunud
Rekonstrueerimistoetused aitavad elamistingimusi parandada, kuid regiooniti ebaühtlaselt
Võtmeküsimus eluasemevaldkonnas – millised on sekkumise võimalused?
Viidatud allikad
1.5
Ligipääsetavuse muutused autostunud Eestis
1990. aastate kiire autostumine on stabiliseerumas
Autostumisel on mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja võimalusele liikuda ning teenuseid kasutada
Hajaasustuse elu on autokeskne
Elu eeslinnas on linnaelust autokesksem
Linnakeskuste liikuvuse arendamine lähtub autodest
Tulevikutrendid: erinevate liikumisviiside õigetes mahtudes võimaldamine tagab vähema autokasutuse
Tänusõnad
Viidatud allikad
2
Avalik linnaruum
Sissejuhatus
Põhisõnumid
Lähtekohad
Artiklite teemad
Eesti maailmas
Kuidas edasi?
Viidatud allikad
2.1
Avalik ruum kui elukeskkonda siduv võrgustik
Avalik ruum on võrgustik, mis seob inimeste elu-, töö- ja tegevuskohad
Avaliku ruumi kvaliteedi määrab eelkõige selle sidusus kõigile kasutajatele
Avaliku ruumi mõiste on Eesti õigussüsteemis sisustamata
Avalik sektor ei ole end üldjuhul teadvustanud avaliku ruumi esindaja ja tellijana
Avalik ruum kui võrgustik on tagatud siis, kui riik ja omavalitsused tähtsustavad seda igas ruumiotsuses ja igas mõõtkavas
Kokkuvõte
Viidatud allikad
2.2
Ehituspärand ja ruumikvaliteet
Ehituspärand aitab luua mitmekesist ruumi
Olemasolevate ehitiste säilitamine on kestliku ruumilise arengu alus
Üksikutel ruumiotsustel on suur mõju nii kultuuripärandile kui ka regionaalarengule
Mälestised on ühine hüve ja jagatud vastutus
Kokkuvõte
Viidatud allikad
2.3
Aktivism avaliku ruumi koosloomes
Ruumiaktivism on ajas muutuv ja eesmärkidest sõltuv ruumipoliitiline tegevus
Ruumiaktivism rakendab olemasolevaid ja leiutab uusi osalusdemokraatia mudeleid
Ruumiaktivism kannustab kodanikuühiskonna arengut
Ruumiloomes osalevate liikumiste ja üksikisikute mõju väljendub uutes osaluskultuuri vormides
Aktivismi väljakutsed ruumiloomes
Kokkuvõte
Viidatud allikad
2.4
Andmepõhine ruumiloome
Avalikest ruumiandmetest on ühiskonnal ainult võita
Andmepõhine ruumiloome Eestis on lapsekingades
Koostatud ruumianalüüside ja tehtud otsuste vahelised seosed on harva tuvastatavad
Aeg andmepõhise ruumiloome juurutamiseks on küps
Sabassörkijast on võimalik tõusta eestvedajaks
Kokkuvõte
Viidatud allikad
3
Looduskeskkond kui avalik hüve
Sissejuhatus
Põhisõnumid
Looduskeskkonna seisundist keskkonnaõigluse ja keskkonnademokraatiani
Looduskeskkonna ühiskondlik roll vajab senisest terviklikumat jälgimist
Eesti looduse seisundi koondnäitajad on halvenenud
Looduses viibimiseks on palju valikuid, kuid need ahenevad
Koduümbruse loodus ja asulate rohealad vajavad senisest enam tähelepanu
Tulevikuvaade
Viidatud allikad
3.1
Kuidas inimesed Eesti looduskeskkonda kasutavad?
Eesti looduskeskkonna avaliku kasutamise alus on igaüheõigus
Eesti loodus- ja matkarajad pakuvad häid puhkevõimalusi
Kaitsealade külastajaskond suureneb ja mitmekesistub
Linnades on palju rohealasid, kuid nende kvaliteet vajab tähelepanu
Teave inimeste looduskasutuse kohta on lünklik
Pool elanikkonnast käib marjul või seenel
Loodusandide korjamist toetavad loodusharidus, liikuvus ja maastiku planeerimine
Jahipidamine ühendab loodusharrastuse ja ühiskondliku ootuse
Harrastuskalastajate arv on Eestis püsiv
Kokkuvõte
Viidatud allikad
3.2
Loodusalade mõju inimeste heaolule
Loodusalade pindala seos Eesti täiskasvanute tervisehinnangutega
Loodusaladest saadavat tervisekasu ei arvestata planeerimisel piisavalt
Inimesed seisavad silmitsi loodusalade nõrgenenud puhverdusvõimega
Loodusalade potentsiaal avaneb hariduse kaudu
Kokkuvõte
Viidatud allikad
3.3
Loodusalade kujundamine avalikuks kasutuseks
Loodusalade planeerimisel lähtutakse lähimuspõhimõttest
Loodusalade seisundit mõjutavad nii rahvusvahelised arengueesmärgid kui ka riiklik valdkonnapoliitika
Loodusaladel on erinevad juurdepääsuvõimalused ja kasutuskitsendused
Rohevõrgustik seob loodusalad tervikuks, kuid selle toimimine pole tervikuna tagatud
Kokkuvõte
Viidatud allikad
3.4
Kaasarääkimise võimalused loodusalade kasutamisel
1980. aastate sündmused tingisid Nõukogude Eestis avaliku keskkonnaarutelu
Eesti praegune osalemis- ja keskkonnainfo avalikustamise normistik on hea
Avaliku ruumi kujundamisel on avalikkusel üldjuhul õigus kaasa rääkida
Hoolimata õigusest osaleda on Eesti elanikud passiivsed ja pessimistlikud
Sihtrühmad ootavad tõhusamate kaasamismeetodite kasutuselevõttu
Sisuka kaasarääkimise eelduseks on keskkonnainfo olemasolu ja kättesaadavus
Loodust jälgiv elanikkond edendab kodanikuühiskonda
Kokkuvõte
Viidatud allikad
4
Eesti Aruteluruum
Sissejuhatus
Põhisõnumid
Lähtekohad
Artiklite kokkuvõte
Kuidas edasi?
Viidatud allikad
4.1
Ühiskondlik-poliitiline diskussioon digitaalses avalikus ruumis
Sotsiaalmeedia lubavused soodustavad emotsioonipõhist suhtlust
Interneti kasutamine Eestis
Suletud tähendusloome tekitab polariseerumist
Avatud tähendusloome kaasab eri osapooli
Kokkuvõte
Viidatud allikad
4.2
Eesti noored virtuaalses arvamusruumis
Eesti lapsed kasutavad internetti iga päev
Laste digitaalne kirjaoskus paraneb
Digiosalus ei paelu Eesti noori
Eesti noorte osalustüübid
Noorte digiosalust takistavad tegurid
Noored tajuvad virtuaalse arvamusruumi kitsaskohti
Kokkuvõte
Tänusõnad
Viidatud allikad
4.3
Ajakirjanduse kujundatav arvamusruum
Ajakirjanduse kontroll arvamusruumi üle traditsioonilistes meediakanalites
Veebiajakirjanduse kaasav arhitektuur ja toimimine
Sotsiaalmeedia vastuolulised võimalused
Kokkuvõte
Viidatud allikad
4.4
Ekspertide roll ja staatus ühiskondlikes meediaaruteludes
Teadlaste roll ühiskondlikes aruteludes
Puidurafineerimistehase kava ärgitas teadlasi vedama avalikku arutelu
Metsandusdebatis ei toonud avalik arutelu eksperte üksteisele lähemale
Kokkuvõte
Viidatud allikad
5
Eesti elukeskkond aastal 2050
Sissejuhatus
Põhisõnumid
Mis on stsenaariumiplaneerimine?
Peamised suundumused
Tänusõnad
Kasutatud prognoosid ja stsenaariumid
Viidatud allikad
Eesti 2050 stsenaariumid
Tulevikustsenaarumide põhiteljed on asustusstruktuur ja avalik ruum
Vabatahtlikult linnadesse sunnitud Eesti
Ühe tunni Eesti
Krattide ja Marakrattide Eesti
Isemajandav Eesti
6
Autorid ja toimetajad
Peatoimetaja
Peatükkide toimetajad
Autorid
7
Info
8
Kodukoha kompass
Tutvustus
Laadi alla
Meeskond
Eesti inimarengu aruanne 2019/2020
2
Avalik linnaruum